Erinevalt võistlusmängudest julgustab koostööl põhinev mäng lapsi ühise eesmärgi saavutamise nimel tegema üksteisega koostööd. See hõlmab sageli oma järjekorra ootamist, reeglite järgimist, jagamist, läbirääkimist ja kompromisside tegemist – need kõik on väärtuslikud oskused, mis on lastel oluline selgeks õppida.
Ehkki koos mängimiseks on lastel palju erinevaid võimalusi, on koosmängu võtmeks meeskonnatöö.
Millist kasu toob üheskoos mängimine?
Koostöömäng laste ja täiskasvanutega toob lastele rohkesti kasu, sest läbi sellist tüüpi mängu õpivad nad tundma teiste inimeste vajadusi ja arendavad nii olulisi suhtlusoskusi kui ka empaatiat. Vaatame lähemalt, millist kasu toob üheskoos mängimine.
Koostööoskusega lapsed on paremad suhtlejad
Koostöö tähendab põhimõtteliselt koos teistega töötamist ja lapsed õpivad kiiresti selgeks, et edu saavutamiseks tuleb üheskoos töötades sageli rakendada suhtlemisoskust.
See tähendab, et koostöö aitab lastel end selgelt väljendada ja oma mõtteid selgeks teha ning samal aru saada infost, mida nad vastu võtavad oma ümbrusest ja lastelt, kellega nad koos mängivad.
Kui laste suhtlusoskus areneb, suureneb ka nende arusaamine sellest, miks on oluline üksteist ja üksteise arvamusi kuulata ja austada.
Koostööoskusega lapsed suudavad paremini konflikte lahendada
Juba sündimise hetkest alates külvavad vanemad oma lapsed üle armastuse, hoolitsuse ja tähelepanuga. Tegelikult keerlebki kogu kodu- ja pereelu peamiselt laste ümber, mistõttu on mõistetav, et lastes tekib tunne, et nemad ongi maailma nabad.
Täiskasvanutena teame, kuidas asi tegelikult on, aga lastel võtab aega, et mõista, et kõik on võrdsed ja sama olulised kui nemad ise.
Koostöömängu kaudu õpivad lapsed jagama ja oma järjekorda ootama. Kui lapsed nende põhimõtetega järjest enam harjuvad, hakkavad nad peagi tunnustama pingutusi, mida nende sõbrad teevad ühise eesmärgi saavutamiseks, ja austavad neid selle eest. Sellest kasvab aga aja jooksul välja usaldus.
Selliste suhete loomine ja koostööoskuste arendamine aitab neil lahendada konflikte, sest nad hindavad koostöö väärtust ja seda, miks tuleks seda oluliseks pidada.
Koostööoskusega lapsed õpivad probleeme lahendama
Lisaks sellele, et üheskoos mängimine õpetab lastele, kuidas konflikte lahendada, aitab see neil paremini ka probleeme lahendada. Koostööd tehes arutavad lapsed omavahel pooleliolevat ülesannet ja töötavad ühiselt, et leida parim viis eesmärgi saavutamiseks.
Kui laste suhtlusoskus paraneb ja nad õpivad teistsuguseid vaatenurki austama, areneb ka nende oskus läheneda probleemile eri nurkade alt.
Koostööoskusega lapsed õpivad oma emotsioone kontrollima
Meeskonnaliikmena töötamine võib olla emotsionaalne kogemus. Võitmine või oma eesmärgi saavutamine võib küll pakkuda rõõmu, aga kui seda ei juhtu, võib see valmistada pettumuse.
Lastel võib olla selliste vastakate emotsioonidega raske toime tulla ja korraga paljude tunnete läbielamine võib olla keeruline.
Kui lapsed puutuvad selliste emotsioonidega kokku koostööd toetavas keskkonnas, õpivad nad nendega toime tulema ning oma tundeid ja käitumist paremini reguleerima.
Koostööoskusega lapsed leiavad oma koha maailmas
Koostöö kaudu õpivad lapsed tundma sotsiaalsete struktuuride aluseid ja nende mõju. Kui lapsed üheskoos mängivad, suureneb nende oskus teisi inimesi mõista ja neisse kiinduda ning selle kaudu saavad nad omale sõpru, keda usaldada ja austada.
See aitab arendada lastes isetust, kuna nad õpivad aru saama ja tunnustama, et kõigil on oma vajadused, soovid ja tunded. Selle arusaamise arendamise kaudu hakkavad nad mõistma, kuidas inimesi aidata, ning tunnevad heade asjade tegemisega kaasnevat heaolutunnet.
Näited väikelastele (1,5–3 aastat) mõeldud koostöömängudest ja tegevustest